Väldi ootamatuid kulusid!

Kindlustusesti kindlustusspetsialistid räägivad ja annavad nõu

Tallinnas toimus elumajas plahvatus

Häirekeskus sai teate plahvatusest Süsta tänaval asuvas kortermajas kell 2.20. Plahvatuse tagajärjel hävines kolmekordse elumaja ühe trepikoja kolmas korrus ja pööninguosa. Päästetöötajad evakueerisid majast 32 inimest.

Allikas: www.tallinnapostimees.ee

KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti Toomas Leinsaar`e kommentaar:

Kindlustuse seisukohalt on tegemist juhtumiga, mis omab sündmuse põhjustanud kindlustusvõtja jaoks päris päris keerulist olukorda. Alustuseks tuleks kindlasti uurida, kas kindlustusseltsi tulerisk katab ka plahvatusest tekkiva kahju. Üljuhul on see kindlustusseltsidel standardkaitsena olemas. Kindlasti võib aga rolli hakata mängima sündmuse tegelik põhjus. Kas tegemist oli lihtsalt näiteks kodugaasi ballooni plahvatusega või hoopis kodus (ebaseaduslikult) hoitud lõhkeainest toimunud plahvatusega.

Analoogses õnnetuses, kus tegemist on kortermajaga, saavad lisaks konkreetse korteri omanikule kannatada ka naaberkorterite vara, korteriühistu vara (kui majal on ühistu). Üldjuhul kindlustavad korteriomanikud ainult oma korteri siseviimistluse ning korteris oleva koduse vara. Harvemal juhul kindlustab korteri omanik oma korteri reaalosa antud hoones. Kui aga korteriühistul endal puudub varakindlustuse leping, siis hoone põhikonstrukstioonide e. korteriühistu vara taastamiseks esimese näitena toodud kindlustusleping appi ei tule. Ka teise variandi puhul ei kata kindlustusvõtja kindlustusleping hoone põhikonstruktsioonide taastamist täies ulatuses, vaid ainult mahus, mis vastab korteriomaniku kinnisasja suurusele kogu hoone mahust.

Mis puudutab naaberkortereid, siis kui neil on olemas kindlustusleping, on võimalik kahju hüvitamine nende oma kindlustuslepingu alusel. Kindlasti aga võib selts kasutada võimalust pöörata nõue juhtumi põhjustaja vastu. Ja küsimuseks võib jääda ikka, kes aitaks katta kulutused hoone põhikonstruktsioonide taastamiseks?

Kuid ka sellega ei ole veel sündmus piirdunud. Plahvatuse käigus kannatada saanud kolmandad isikud võivad samuti vajada lisaks esmasele terviseabile veel ka täiendavat haigla- või taastusravi. Inimestel oleks sel juhul alus pöörduda nõudega juhtumi põhjustaja vastu, et katta oma töövõime kaotusest tekkivad kahjud ning ka taastusraviga seotud kulud. Kas aga sündmuse põhjustaja või selle korteri omanik on võimeline kõik need kahjud hüvitama, on ilmselt väga probleemne. Kui palju aitab siin sündmuse põhjustanud korteriomaniku vastutuskindlustuse leping, sõltub jälle sõlmitud lepingust.

Soovitus on siinkohal väga tõsiselt läbi möelda ja hinnata oma koduga seotud riske. Kindlustuslepingu sõlmimisel soovitavalt pidada nõu kindlustusmaakleriga, kes selgitab võimalike riske ning annab soovitusi kuidas sõlmida võimalikult sisukas ja kaitsev kindlustusleping. Kindlasti ei suuda ükski kindlustuselping katta kõiki sündmusega seotud kahjusid, kuid võimalikku tuge kahjude kandmisel kindlasti.

Ettemõtlemiseni!