Aira Tammemäe: “Kuidas teie müügiinimesena lahendate olukorra, et ühelt poolt peab kindlustusmaakler kaitsma kliendi huve, aga teisalt ka hoolt kandma tööandja tulude eest? Olukorras, kus eri kindlustusseltsid makstavad maakleritele erinevaid komisjonitasud.”

Ain Niineste: “Kliendile tuleb anda võimalikult head nõu, siis on ta rahul, püsib kliendina aastaid ja soovitab oma maaklerit ka teistele. Kokkuvõttes on see kasulikum nii maaklerile endale, kui tema firmale. Kui ajada taga ühekordset kasu mingist komisjonitasude erinevusest, siis varsti pole sel maakleril ega tema firmal kliente. Eestimaa on piisavalt väike ja halb kuulsus levib kiiremini, kui hea.”

Aira Tammemäe: “Teie pikaaegne kogemus kindlustusmaaklerina on kindlasti andnud hulga näiteid vigadest, mida üks maakler teha ei tohi.”

Ain Niineste: “Kuna tegutsen vaid isikukindlustuse valdkonnas, siis kõige sagedamini näen, et kliendil on aegade jooksul tehtud erinevaid elu-, laenu- , õnnetusjuhtumi jms. lepinguid. Igaühes omad kindlustussummad ja tingimused. Sageli tekib sellega olukord, kus osa kindlustushüvitisi kattub, kogusumma on liiga suur ja mõni teine hüvitis jääb kokkuvõttes ebaproportsionaalselt väikeseks. Tegelikult oleks vaja saada kliendi olukorrast tervikpilt ja alles siis saab head nõu anda. Sellist ebaratsionaalset kindlustamist soodustab eriti see, et elukindlustust pakuvad vaid elukindlustusseltsid ja õnnetusjuhtumikindlustust kahjukindlustusseltsid. Kumbki selts nende kokkukõlamist eriti ei vaata, vaid lihtsalt müüb oma tooteid.”

Aira Tammemäe: “Mõni aeg tagasi sain sõber-alpinistilt teada, et teie poolt vahendatav Bupa on oluliselt kahandanud mägironimisega seotud kaitset. Kuidas te sellises olukorras kliendi huvisid kaitsete, teda teavitate? Mulle tuleb automaatselt teade lepingu pikendamise kohta, aga tingimused on vahepeal muutunud…”

Ain Niineste: “Kui kindlustustingimustes toimub olulisi muudatusi, siis juhin väljasaadetavas poliisi pikendamise teatises sellele tähelepanu. Siis teab klient minuga vajadusel konsulteerida, enne kui mingi otsuse vastu võtab.”

Ettemõtlemiseni!

Sel aastal jõudis tali meieni eriti paukuva pakasena läinud nädalavahetusel. -25 kraadine külmgi võib tekitada torude lõhkemist, rääkimata siis -35 kraadisest külmast.
Kui kahju on juba juhtunud ja torud lõhkenud tekib paratamatult küsimus, mis saab edasi? Kui oled olnud piisavalt ettemõtlev ja kodukindlustus sõlmitud siis loodad, et sellises olukorras kindlustus aitab. Aga kas kindlustusel ikka on alati  kohustus sellises olukorras aidata? Ettemõtleja toob Sinuni Eesti peamiste kindlustusseltside tingimuste väikese võrdluse just ülalnimetatud olukorra kohta.

Juhul,  kui Sul on sarnane kahjujuhtum tekkinud ja Sa ei tea, kas tegu on kahjujuhtumiga või mitte, pöördu kindlasti oma kindlustusandja poole.  Sõltumatu nõuande saamiseks  pöördu julgelt KindlustusEst Kindlustsumaakler’i kahjukäsitluse spetsialisti poole.
Ettemõtlemiseni!

Ettemõtleja

Esmakordselt Eestis on tudengitele, kes alustavad oma kooliteed kodumaalt väljaspool, KindlustusEst Kindlustusmaakleril pakkuda välja enneolematu reisikindlustus! Crystal Studies kindlustusega saab tudeng katta kõik oma võimalikud ootamatud haiguse- või õnnetusjuhtumi kulud. Kasvõi kondoomi ostmise kulud saavad kaetud.
Reisikindlustus, mis on lihtne kui 1×1:

• ravikulude arveldamine otse raviasutuse ja kindlustusseltsi vahel,

• 24h hädaabi kontaktkeskus;

• kolmandate osapoolte esitatud nõuded tudengi vastu on kaetud (nt ühiselamu või korteriomanik võib sellist kindlustust nõuda);

• kojusõiduks soetatud lennupiletite vahetamisega seonduvad kulud (nt juhul kui sess pikeneb ootamatult);

• kindlustus kehtib ka ajutiselt kodumaal olles;

Crystal Studies reisikindlustuse sõlmimise võimalust  pakub Eestis vaid KindlustusEst Kindlustusmaakler. Täida ankeet facebook’is või meie kodulehel www.kindlustusest.ee.

Mis siis kui ununeb? Kui kalender näitab aga juba 2.detsembrit ja ülekoormatud rehvivahetuse tõttu pole aegasid saanudki? Kindlasti pöörab politsei sellel ajal kõrgendatud tähelepanu talverehvita sõitjale. Unustamine võib päädida kuni 3000 kroonise rahatrahviga. Kindel on ka see, et sellistel asjaoludel avarii sooritamisel tekib probleeme kindlustushüvitise saamisega. Kindlustusandja võib teha hüvtist vähendava või äärmuslikul juhul suisa keelduva otsuse. Nt kaskokindlustuse tingimuste järgi on välistuseks kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh. rehvide seisnud), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud. Sel juhul võib unustamise tagajärg olla juba 100 000 – 1 000 000 krooni, oleneb kui kalliks kujuneb sõidukile tekkinud kahju. Olukord on veel halvem, kui  kahju tagajärjel saavad aga kannatada kolmandad isikud. Liikluskindlustus, kui vastutuskindlustus katab tekkinud kahju. Kindlustusselts võib esitada sõiduki omanikule nõude väljamakstud kahjude hüvitamiseks. Lähtutakse juba eelnimetatud põhimõttest – liiklemine polnud õigusaktiga lubatud.
Millal on talverehvid kohustuslikud?
Teede- ja sideministri 18. mai 2001.a määrusega nr 50 on kehtestatud talverehvide kasutamine kohustustus 1. detsembrist kuni 1. märtsini. 
Naastudeta talverehvid ehk lamellrehvid (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega*) on lubatud kogu aasta jooksul. *Rehvil ära toodud tähistus: M+S, MS, M.S. või M&S. Talve- või off-road rehv (Mud & Snow).

Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;

• teises riigis registreeritud sõidukil;

• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt;

• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;

• autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis.

Naaber- ja lähiriikide juures kehtivad talverehvidele järgmised nõuded:

• Läti 01.oktoober-1.mai

• Leedu 15.november-10.aprill
  

• Poola puudub kohustus
  

• Venemaa puudub kohustus
  

• Soome 1.detsember – 1.märts

Lõpetuseks kohaldaks tuntud vanasõna järgmiselt: “Tänast rehvivahetust ära viska homse varna!”

Ettemõtlemiseni!

Ruti Miil

Müügi-ja turundusjuht

Erinevad kindlustusseltsid käsitlevad tormi erinevalt. Tugevalt puhuv tuul tundub meile tavainimesena täiesti korraliku tormina. Kindlustusseltsi tingimuste mõistes ei pruugi see aga seda mitte olla. Tormiks loetakse tuult, mille kiirus on vähemalt……meetrit sekundis, vastavalt kindlustuskoha lähimal ilmavaatlusjaama andmetele. Siinkohal peavad erinevad Eesti kindlustusseltsid tormiks erinevat tuulekiirust:
QBE          17 m/s
BTA           17 m/s
ERGO        18 m/s
Seesam      18 m/s
Salva          20 m/s
Gjensidige 20,8 m/s
IF                21 m/s

Väike spikker välise vaatluse järgi (allikas:Vikipeedia):

Kiirus m/s Nimetus Nähtav mõju

17,2–20,7      tormine tuul      puuoksad murduvad

20,8–24,4      torm                    puruneb katuseid

24,5–28,4       tugev torm          puud murduvad

Lähima ilmavaatlusjaama andmeid saab tagantjärele tuvastada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt. Tuulekiirused EMHI andmetel, 15.10.2010 kell 03.00:

Igal juhul on mõistlik kahjujuhtumi puhul kahjuavaldus kindlustusseltsile vormistada.

Teine lähenemine oleks sõlmida kodukindlustuse puhul koguriskikindlustus. Sel juhul ei ole Teil tarvis muretseda selle üle, kas tuul puhus nii või naa kiiresti. Sel juhul pole te kindlustanud end ainult tormist tuleneva kahju vastu. Koguriskikindlustuse puhul on kahjujuhtumiks ootamatu ja ettenägematu juhtum, mis pole tingimuste järgi välistatud.

Ettemõtlemiseni!

Ruti Miil

Müügi- ja turundusjuht

KindlustusEst Kindlustusmaakler

Alltoodud artiklist jääb silma veel üks lause: majas on 24 korterit, kannatada sai üheksa, neist kuus tõsiselt. Eraldi kodukindlustus oli neljal korteril. Vaid 4 korteril oli eraldi kodukindlustus. Ülejäänud pidid korteri sisustamise ja taastamise tegema omavahendite arvelt. Korteriühistu kaitse taastas vaid seinad ja vahelaed. Lisage kodu taastamiskulud juba ülaltoodud 16 000 kroonile. Paneb mõtlema kas pole?
Ettemõtlemiseni!

Ruti Miil
Müügi- ja turundusjuht

Aasta algul Koplis plahvatanud kortermaja taastamine jõudis lõpule. Selleks kulus kolm miljonit krooni kindlustusraha.

Ehitustööde käigus taastati elamu õnnetuseelne seis. Korteriühistul oli sõlmitud ühistu varakindlustus, mis kattis majaelanike kaasomandile, näiteks vahelagedele, kandvatele seintele, fassaadile, trepikojale tekkinud kahjud.

“See oli kas gaas või pomm. Gaasiplahvatust ei taha aga uskuda, sest mingit lõhna tunda ei olnud,” arvas Sergei, üks maja

elanikke toona. “Sain šoki. See auk oli nii õudne. Ime, et keegi tõsisemalt viga ei saanud,” kirjeldas samuti pommiversiooni toetanud keemiainseneri haridusega majaelanik Ilona. Lõpuks leidis ikkagi kinnitust gaasiplahvatus.

“Korraga käis kõmakas ja seejärel kukkus lagi mulle peale,” kirjeldas Tallinnas Süsta tänavas elav Sergei jaanuariööd, kui kõrvulukustav plahvatus vigastas kaheksat majaelanikku. Eile teatas Salva Kindlustus, et kolm miljonit krooni maksnud taastamistöö anti korteriühistule üle.

Salva Kindlustuse varakindlustuse kahjukäsitleja Karen Soosalu sõnul oli kõige rohkem purustusi saanud kolmanda korruse korterid, mis hävisid koos välisseina ja vahelagedega. “Peale tugevasti kannatada saanud hoone põhikonstruktsioonide taastati osaliselt vigastatud tehnosüsteemid, mis on samuti majaelanike ühiseks kasutamiseks,” ütles Soosalu.

Majas on 24 korterit, kannatada sai üheksa, neist kuus tõsiselt. Eraldi kodukindlustus oli neljal korteril.

Allikas: www.ohtuleht.ee

Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände, vaid ikka mööda inimesi. Igapäevaelus me sellele ei mõtle, seni kui see ei mõjuta mõnda meie lähedast või hoopis tuntud inimest, kelle surm või invaliidsus meedia tähelepanu pälvib. Siis ehk käib korraks peast läbi, et kui minuga midagi sellist peaks juhtuma mis siis? Kui meie olemasolust sõltuvad ka teised inimesed – lapsed ja elukaaslane siis jääb see mõte eriti vaevama.

Ärge jätke siis seda uitmõtteks, vaid võtke asi ette. Elementaarne õnnetusjuhtumikindlustus võiks igaühel olla. Selle vormistamine on lihtne ja maksed mõistlikud.

Näiteks õnnetusjuhtumikindlustuse, kus surmajuhtumihüvitis 0,5 milj. ja invaliidsushüvitis 1 milj. krooni võib saada umbes 585 kr. (naine)  või 1100 kr. (mees) eest aastas. Võrrelge seda korraks oma neljarattalise sõbra aastase kaskokindlustuse hinnaga. Muidugi võib näites toodud poliisi täiendada mitmete lisahüvitistega (valuraha, raviraha, päevaraha). Samuti panna kindlustuskatte alla ka erinevaid riskiohtlikke hobid ja harrastused. Igaüks saab spetsialisti soovitustega arvestades ise otsustada, mida ning kui palju ta vajalikuks peab kindlustuspoliisile lisada. Peaasi on teha esimene samm ja alustada tegutsemist. Hingerahu ja lähedaste heaolu on seda kõike väärt!
Ain Niineste
Elukindlustuse spetsialist
KindlustusEst Kindlustusmaakler

Vastavalt turu nõudlusele on kindlustusandjad välja pakkunud uue reisitõrke lisariski võimaluse – kaitse looduskatastroofidest (s.h. Eyjafjallajökulli taasaktiveerumine) põhjustatud reisitõrkest tekkinud kahjudele.

Kahjujuhtumi korral hüvitatakse reisitõrkest tulenevad kahjud poliisile märgitud reisitõrke kindlustussumma ulatuses.

Üks nendest kahest kindlustusseltsist ei välistanud vulkaanilist tegevust ka varem, kuid peale Islandi vulkaani tegevuse algust ei loetud sündmust enam ootamatuks ja ettenägematuks (ja ka mitte kindlustusjuhtumiks) alates 17.04.2010. Uus pakutav lisarisk võimaldab end kaitsta ka just selle Islandi vulkaani taasaktiviseerumisest tekkinud reisitõrgete vastu.

Aprillis toimunud tuhapilvedest tekitatud sündmused panid vist iga reisile mineja mõtlema hoolikamalt ka reisikindlustuse poolt antava kaitse üle. Seega tasub kindlasti enne reisile minekut vaadata üle ja uurida, millise konkreetse kaitset ning millistel tingimustel sõlmitud kindlustuspoliis annab.

Ettemõtlemiseni!

Toomas Leinsaar
Äriklientuuri juht

Reisikindlustust omavad kliendid on kindlasti huvitatud, kes katab tekkinud kulud?

Kui klient on sõlminud endale reisikindlustuse koos reisitõrke lisakaitsega ning  kindlustusfirma tingimuste järgi ei ole loodusõnnetus (n. vulkaani purse) välistus, siis  hüvitab reisikindlustus kahjud, mis ei kuulu hüvitamisele lennu- või majutusettevõtte poolt.

Reisija õigused ja lennufirma kohustused on järgmised:

1. Lennu tühistamise korral peab lennuettevõtja pakkuma asjaomastele reisijatele võimaluse tagastada piletid või muuta teekonda. Lisaks on kohustatud lennufirma pakkuma ooteajale vastavalt piisavat tasuta sööki ja võimaldama reisijatele tasuta kaks telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja.

2. Teekonna muutumise korral, kui uue lennu oodatavat väljumisaega tuleb oodata üks või mitu ööd, peab lennufirma pakkuma tasuta hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.

Kui reisijat teavitatakse tühistamisest, peab tutvustama talle võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi.

Ettemõtlemiseni!

Ruti Miil

Müügi- ja turundusjuht

KindlustusEst Kindlustusmaakler

Toomas Leinsaar

Äriklientuuri juht

Kommenteerimise alginfo artikli allikas: www.postimees.ee